Hoonestusreeglid

JÄRVETIPU ELAMURAJOONI II ETAPI ERAMUTE HOONESTUSREEGLID

  1. Üldist

Käesolevad hoonestusreeglid on koostatud eesmärgiga luua uuele rajatavale eramualale heal tasemel ja ühtse arhitektuurse kontseptsiooniga terviklik elukeskkond. Eramukinnistute hoonestamisel tuleb lähtuda detailplaneeringust nr.DP020570, mis on kehtestatud 08.02.2023 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr.120 ja käesolevatest hoonestusreeglitest, millega täpsustatakse detailplaneeringus sätestatud nõudeid ja arhitektuurseid ehitustingimusi.

Hoone ehitusprojektid peavad olema kirjalikult kooskõlastatud eramuala arendajaga OÜ Haland Arendus enne ehitusloa taotluse esitamist kohalikule omavalitsusele.


  1. Hoonete paigutus krundil

Hoonestusala on määratud igale kinnistule detailplaneeringuga ja hooned on paigutatud krundi tänavajoonele võimalikult lähedale, kuid hoone minimaalne kaugus krundi tänavapoolsest piirist on 5 m. Krundile võib ehitada ühe elamu. Krundi täisehitusprotsent on määratud detailplaneeringuga, kus suurim lubatud ehitualune pind koos abihoonega on 250 m2. Eraldiseisev garaaž või abihoone peab olema elamuga ühendatud kas varikatuse või piirdemüüriga. Abihoone võib olla ühekordne ja maksimaalse kõrgusega maapinnast 4 m. Parkimine tuleb lahendada krundi piirides õues või hoonete mahus arvestades 3 parkimiskohaga. Roheala suurus peab olema minimaalselt 30 % kinnistu pindalast.


  1. Hoonete kuju

Hoonete vaadete kõik jooned ja plaanide välisperimeetri jooned peavad olema sirged ning omavahel täisnurksed v.a. katusejoon kaldkatuse korral. Ei ole lubatud kasutada astmikviile, torne jms. Hoonete lubatud katusekalle on maksimaalselt 30°. Eelistatud on lamekatused ja/või ühepoolse kaldega katused. Elamu puhul on eelistatud ühekorruseline elamu, kuid lubatud on ka kuni kahekorruselised elamud maksimaalse kõrgusega maapinnast 8,5 m.


  1.  Hoonete viimistlus

Hoonete ja abihoonete välisseinte viimistluseks on kas betoon, klaas, krohv, sile tellis või puit.
Hoone on vähemalt 60 % ulatuses viimistletud ühe materjaliga. Põhimaterjalina ei ole välisviimistluses lubatud kasutada klompkivi. Kuni 40 % välisseinast arvestamata klaasitud avasid võib viimistleda mõne teise materjaliga näiteks looduskivi, puit, vineer, keraamika vms. Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada ümarpalki, klompkivi, maakive või plastikut. Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada kirkaid ja erksaid värvitoone, maalitud ega ruumilisi dekoratiivelemente. Tiheda klaasijaotusega aknad pole lubatud. Katusekattematerjal on ühetooniline, eelistatud rullmaterjal, sile kivi või sile valtsplekk näiteks tumehall, must vms.


  1. Piirded

Piirete maksimaalne kõrgus võib olla 1,2 meetrit olemasolevast maapinnast. Piirded peavad olema sarnased olemasolevate väljaehitatud piiretega kogu tänava lõikes nii kõrguslikult, kujunduslikult ja materjalide osas. Viimistlemisel ei ole lubatud kasutada kirkaid ja erksaid värvitoone. Naaberkruntide vahelise piirdena on lubatud kasutada maksimaalselt maapinnast 1,2 meetri kõrgust keevisvõrkaeda toon tumehall või roheline kombineerituna igihalja rohelise hekiga, mille maksimaalne lubatud kõrgus on maapinnast 1,8 meetrit. Krundile sissesõidu osas võib kasutada puitaiaga sama kõrget kivi või betoonmüüri väravate ja postkasti lahendamiseks. Müüri viimistlus peab olema analoogne hoonega, sepisaiad ei ole lubatud. Tänavapoolsel piirdel või hoonel peab olema nähtaval kohal maja number.


  1. Haljastus

Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud. Mahavõetud puud tuleb asendada piirkonna üldise haljastustaseme säilitamiseks. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada maksimaalselt olemasoleva reljeefiga. Maa ala peab olema planeeritud nii, et sadevesi ei imbuks naaberkinnistule, vaid sadevesi peab imbuma pinnasesse omal krundil. Kirevad ja väljakutsuvad kujunduselemendid nagu veskid, grotid, päkapikud jms. pole lubatud. Soovitav on tellida haljastusprojekt, mis tuleb kooskõlastada hoone arhitektiga.


  1. Prügimajandus

Iga krundi tänavapoolses osas paiknevad prügikonteinerid, kus biojäätmed kogutakse eraldi mahutisse ning mille täpsed asukohad määratakse ehitusprojektis. Kui biojäätmete kogumiseks kasutatakse kompostrit, siis tuleb see paigaldada hoonestusala piiridesse, kui aga väljaspoole hoonestusala, siis kooskõlastada kirjalikult piirneva naabriga. Soovitavalt tuleb prügikonteinerite asukoht siduda sissepääsuga ning tagada jäätmevedajale nende tühjendamiseks vaba juurdepääs tänavalt.


  1. Eriosad

Garanteeritud elektrivõimsus krundi kohta on 20A. Elamu kütteks kasutatakse õhkvesi soojuspumpa. Vee- ja kanalisatsiooni- ning drenaazisüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada trassivaldajate tehniliste tingimustega ning krundisiseste välisvõrkude ehitamisel tuleb kasutada sama tootja materjale, millega on rajatud magistraaltrassid. Samuti tuleb arvestada, et kinnistuväliste trasside valdajate poolt on kehtestatud tänavaaladele servituudialad. Sellega seoses tuleb arvestada, et krundi ja tänava vahelisele haljasalale ei või rajada peale muru muud täiendavat haljastust nagu puud, põõsad jne. ega paigaldada kive jm. esemeid, mis takistavad juurdepääsu trassidele ning nende kasutamist ja hooldamist.

Kontaktivorm